Töökohapõhine õpe lennutab huvist elukutseni
Oma kogemust töökohapõhisest õppest jagab Martin Paberit. Martin õppis õhusõiduki hooldustehnikuks töökohapõhises õppes, mis tähendab, et suure osa õhusõidukite saladustest sai ta teada otse töökohal Magnetic MRO -s ja ülejäänud Eesti Lennuakadeemias.
“Olen olnud lennundushuviline juba aastaid ja mingi hetk sai mulle selgeks, et soovin ka töötada selles vallas. Olin paar-kolm aastat otsinud lennunduses tööd ja kandideerinud mitmetele ametikohtadele erinevates ettevõtetes nii Eestis kui ka välismaal, kuid erinevatel põhjustel see edu ei kandnud. 2020. aasta alguses nägin Facebookis Eesti Planespotterite grupis kuulutust, et on võimalus asuda töökohapõhisesse õppesse õppimaks õhusõiduki hooldustehnikuks. Uurisin selle õppeprogrammi kohta põhjalikult internetist, kandideerisin ning osutusin valituks. Olen siiani oma valikuga väga rahul ja pole kordagi kahetsenud. Olen hoopis rohkem entusiasmi juurde saanud. Ametlik töökohapõhise õppe programm on minu erialal põhimõtteliselt läbi, kuid õpin juba iseseisvalt edasi, et saavutada järgmine tase sellel erialal.
Minu jaoks oli oluline see, et uut ametit õppides säiliks vähemalt mingisugune arvestatav töötasu, millega ära elada ja olemasolevaid finantskohustusi katta. See, et õpingute ajal (ka teooriatundide ajal) makstakse mulle palka, oli väga oluline. Tõsi, alguses oli palk minu eelmise töökoha palgaga võrreldes küll oluliselt väiksem, kuid juba peale katseaja lõppu uues töökohas/praktikakohas oli palk minu jaoks suhteliselt OK. Praeguseks olen juba jõudnud enamvähem samale palgale, mis mul oli eelmises töökohas, kuid arenemisruumi ametiredelil ja ka palgas on veel küllaga.