Ettevõtlusteadmised võimaldavad halva ülemuse juurest minema kõndida ja tundmatusega hakkama saada

Kutsekoolide ettevõtlusoskuste võistluse kolmanda koha omanike Pärnu kutsehariduskeskusest, Maarja Tammanni ja Kristiina Kingo edule aitasid kindlasti kaasa julgus ning valmisolek alati katsetada ja ka eksida. Nad ei põe võistlusele kulutatud aja pärast, sest peavad tähtsaks kogemusi, et ajada tulevikus oma asja ja saavutada iseseisvus, mis võimaldab ebameeldivalt töökohalt minema kõndida, ootamatustega hakkama saada ja lisaraha teenida. Ettevõtlikkuse pisiku eest on nad tänulikud õpetajatele!  

Läbivateks 21. sajandi noorte probleemideks, millele võistlejad veebruarikuu alguses toimunud Edu ja Tegu/SA Innove korraldatud võistlustel lahendusi otsisid, kujunesid nutisõltuvus, stress ja vaba aja veetmise viisid. Maarja ja Kristiina keskendusid täpsemalt noorte terviseprobleemidele nagu stress, ärevus ja  söömishäired. Sihtgrupi küsitluse tulemusena selgitasid nad välja, et nende probleemide põhjused peituvad sotsiaalmeedias kajastuvas nö kõverdatud maailmapildis ja vanemate oskamatuses taoliste probleemide korral midagi ette võtta. „Leidsime, et noori oleks vaja ärgitada olema iseendale truu ja positiivne. Sellest tuli ka mõte teha telefoniümbris HoloFriends, mis annab hologrammi abil kasutajale häid sõnumeid ning seostatuna kalendri ja kasvõi õppeinfosüsteemiga tuletab meelde ülesandeid ja tähtaegasid,“ tutvustab Kristiina ideed. Mõlemad teadvustavad, et see ei lahenda probleemi terviklikult, kuid kui noor mitte kuskilt positiivseid noote ei saa, võib neid tekitada tehislikult.

Võistluste nädalavahetust nimetavad nad tõeliselt väljakutsuvaks, kus  pinget kruvis ajaline piirang, mille raames tuli leida paljude heade ideede seast üks kandev ning seda arendada. Trumbiks kujunes omavaheline hea meeskonnatöö.

Tegusad õpetajad nakatasid ettevõtluspisikuga

Maarja ja Kristiina õpivad Pärnu kutsehariduskeskuses ärikorralduse eriala. Kristiina esimene kokkupuude ettevõtlusõppega oli kutsekoolis, kus esimesel kursusel organiseeriti heategevuslik tordioksjon. „Põnev ettevõtmine, sest eelarve oli 0 eurot ja lõpuks ületasime kõik ootused. Lisaks saime head teha loomade varjupaigale,“ meenutab Kristiina. Projektiga jõuti ka Pärnu Postimehe veergudele.

Maarjal õnnestus enne oksjonit juba gümnaasiumi majandusklassis õppides äriplaani koostada ja  õpilasfirma tegevjuhi ametis ennast proovile panna. Energiat jagus rohkemakski. „Lisaks korraldasin lõpuklassis “Jäärmarka” ehk Pärnus toimuvat õpilasfirmade laata, juhendaks oli meil Kristi Suppi Aru. Tänu temale jäi ettevõtluse pisik külge ning huvi majanduse ja ärinduse vastu jätkus,“ kiidab Maarja õpetaja mõju. Kuigi tulevikuplaanid on ähmased, siis üks on kindel – Maarja  tahab oma asja ajada, st tegeleda ettevõtlusega. „Mulle meeldib uusi asju katsetada ning nö hüpata tundmatus kohas vette,“  nendib ta. „Meie õppegrupi  heategevuslik tordioksjon koolis oli täpselt see tundmatus kohas vette hüppamine. Läbi selle ürituse õppisime hästi üksteist tundma. Lisaks saime palju uusi kogemusi, näiteks kuidas korraldada midagi 0-eurose eelarvega. Paras ettevõtmine, kuid olen kogemuse eest tänulik,“ viitab ka Maarja õpetajate mõjule ettevõtluspisikuga nakatamisel.

Ettevõtlusõpe võimaldab igal erialal halvale tööle selg keerata   

Kristiina ja Maarja on tugevalt seda meelt, et ettevõtlusteadmised ei ole ainult ettevõtjatele ja iga hea töötaja peab endale suurema süsteemi selgeks tegema. „Iga noor, kes otsib elus väljakutseid ja soovib edu saavutada, peaks ennast harima just ettevõtluse teemal. Ei ole vahet, kummal pool lauda noor soovib olla, kas tööandja või töötaja, kõik meeskonna liikmed peavad aru saama, et iga nende liigutus mõjutab ettevõtte tervist. Arvatakse, et tulevikus ongi meil sirgjooneline meeskond, mitte nö astmeline – ehk kõik liikmed on võrdsed ja panustavad võrdselt efektiivsuse nimel. Ettevõtluse õppimine selgitab mõlemale osapoolele erinevaid aspekte, millega tuleb arvestada. Tihti jääb tööandja ja töötaja vahele barjäär just seetõttu, et ei mõisteta üksteise töö sisu ja tekivad lahkarvamused. Kõik inimesed polegi loodud juhiks ja naudivad, kui saavad olla täisväärtuslikud liikmed toimivas meeskonnas ja ka seda õpetatakse ettevõtluses tegema,“ selgitab Kristiina. Lisaks toob ta välja ettevõtlusteadmiste olulisuse iga inimese igapäeva elu korraldamisel – oma majapidamise eelarve, aja, mõne sündmuse planeerimisel. „Igaühel võiks olla see ülemuse “kukele saatmise raha” tagataskus. Või siis lihtsalt teha ise midagi  või teenida kasvõi lisasissetulekut,“ jagab Kristiina veenvat argumenti ettevõtlusteadmiste olulisusest.  Ka Maarja täiendab, et ettevõtlusteadmised peaksid kõnetama iga noort, kes tahab saavutada  tööturul rohkemat või soovib piiluda “tagatubadesse”. Praktika annab noorele hea võimaluse panna ennast proovile ning seeläbi aru saada, mis talle meeldib ja mis mitte või  leida uusi huvitavaid nüansse valdkonnas.

Julge teha vigu, katsetada ja eksida – alles siis õpid!  

Igasugune praktiline kogemus eeldab aktiivsust, kuid vahel leitakse pigem vabandusi, kui minnakse võõrasse kohta võõraste inimeste keskele. Maarja ja Kristiina peavad väga oluliseks osalemist erinevatel üritustel, ka võistlustel, sest need on turvalised kohad õppimiseks ja vigade nägemiseks. „Inimesed peaksid julgema rohkem vigu teha, sest teistmoodi me lihtsalt ei õpigi. Hea on minna koju uute teadmistega ja mõelda,  mida oleks saanud teha teisiti mina või teised, mis oli hästi. Kui suudaksime noortele sisendada, et vigade tegemine on positiivne, mitte negatiivne, suudaksime neid ka rohkem kaasata,“ teab Maarja nippi.  Kristiina täiendab, et ürituste puhul on lisaboonuseks võimalus tutvuda uute inimestega, kellega kontakte luua ning mine tea, võib olla tulevikus koostööd teha. „Noorte mure on see,  et nad peavad tunniväliste tegevustega justkui oma aega ära andma. Siinkohal soovitan koolidele, et leidke mingi võimalus, kuidas noortele nö “tagasi anda”. On see siis lisahinne, preemia või tunnustus. See motiveeriks noori kindlasti rohkem osalema,“ annab ka Kristiina hea retsepti noorte ettevõtlikkuse suurendamiseks.

Soovitused:  

  • Noored, olge avatud ja julged. Ärge mõelge, mis siis kui… Sa ei tea kunagi…
  • Täiskasvanud, ärge ristige meid lumehelbekesteks, nii kaob igasugune soov olla edukas, ühiskonnale kasulik ja motiveeritud. Laps on ju kodu peegel!
  • Kool peaks pakkuma õppijatele erinevaid väljavaateid.