VÄLISÕPINGUD Mõnes riigis peavad noored enne kutseõppes õppimise alustamist saama kohustusliku keskhariduse, teisel maal võib aga kutsehariduse saada keskhariduse osana. Erineb ka kutseoskuste omandamise viis — see võib toimuda täies ulatuses töökohal või osaliselt ka õppeasutuses. Näiteks Taanis ja Saksamaal on õppimine üles ehitatud nõnda, et koolitus toimub nii õppeasutuses kui ka töökeskkonnas.

Oluline on teada, et kutseõppega omandatav kvalifikatsioon on Euroopa riikides väga harva identne, isegi kui tegemist on samade tööülesannetega või sama ametinimetusega. Näiteks Taani müüriladuja amet vastab Ühendkuningriigis neljale erinevale ametile.

Välismaal läbitud õppe hilisema tunnustamise kord ja põhimõte tuleb endale selgeks teha enne välismaiste õpingute algust. Enamikes Euroopa riikides on asutatud keskused, mis tegelevad haridusele juurdepääsu võimaldavate ja hariduskvalifikatsioonide (diplom, tunnistus, akadeemiline kraad, tiitel, nimetus, kutsekvalifikatsioon) hindamise ja võrdlemisega. Meil tegeleb välisriigi haridust tõendavate dokumentide (õppimine, diplomid, tunnistused, akadeemilised õiendid jm) hindamise ning dokumentidega tõendatud kvalifikatsioonide (akadeemilised kraadid, tiitlid, diplomid) vastavuse määramisega Eesti süsteemi ENIC/NARIC Keskus.

Kui soovid, et Sinu välismaal õppimist tunnustataks ka kodumaiste õpingute osana, tuleb selles eelnevalt oma õppeasutuses kokku leppida. Eeldus on, et õpe välisriigis toimub samal haridustasemel mis Eestis. Paljudes Euroopa riikides saab koos kutsekooli lõputunnistusega ka kutsetunnistuse.

Sellisel juhul uuri kindlasti ka Europassi kutsetunnistuse lisa kohta. See ei asenda kutse kohta väljastatud originaaldokumenti, vaid teeb kutsetunnistuse kergemini mõistetavaks. Europassi kutsetunnistuse lisa ei ole personaalne dokument ja paljudes Euroopa riikides on kutsetunnistuse lisad vabalt Internetis kättesaadavad. Kutsetunnistuse lisa on oluline ka juhul, kui sul on juba Eestis väljastatud kutsetunnistus ja sa soovid välismaal tööd leida.

Pea meeles, et välismaal omandatud ühe- või kaheaastane kutseharidus ei pruugi meie haridussüsteemis ja ka tööandja silmis olla iga kord piisavalt aktsepteeritav. Hoopis rohkem hinnatakse välismaal saadud praktikakogemust.

Reeglina toimub õppimine kohaliku maa keeles, mõnikord leidub seal ka võimalusi keelekursuste läbimiseks.