KUTSEKOOLI ÕPPIMA ASUMINE Soovitusi kutseõppesse astumiseks.

Millise haridusega saan kandideerida kutsekooli?

Kutseõppesse on oodatud õppima nii noored, kes soovivad esimest ametit õppida, kui ka täiskasvanud, kellel on soov ümber- või täiendõppeks. Erinevatele kutseõppekavadele saab õppima asuda, kui:

  • Sul on põhiharidus ning soovid kutsekeskharidust või kutset;
  • Sul on keskharidus ning soovid kutset;
  • Sul on põhihariduse omandamine pooleli jäänud ja Sa oled vähemalt 22-aastane;
  • Sul on kutseharidus ja/või erialane töökogemus ning soovid edasi õppida jätkuõppes või omandada uut ametit;
  • Sul on kõrgharidus ning soovid ka kutset.

Kuidas olla valmis sisseastumiseks?

Kutseõppeasutustes toimuvad vastuvõtud nii kevad-suvisel (märts-august/september) kui ka talveperioodil (jaanuar-veebruar), töökohapõhises õppes koguni aastaringselt. Sisseastumistingimused määrab iga kool ise, mistõttu võivad tingimused kooliti erineda. Enamasti on sisseastumise osaks vestlus ning osa erialadel tuleb sooritada ka erialatest või esitada töönäidised.

Täpse informatsiooni saamiseks külasta kindlasti Sind huvitava kooli kodulehekülge. Lisaks erialade kirjeldustele ja vastuvõtuinfole leiad kooli kodulehelt ka vajalikud dokumendivormid (nt avaldus). Mitu kooli on liitunud veebipõhise sisseastumise infosüsteemiga SAIS, mille kaudu saab sisseastumisavalduse esitada ka elektrooniliselt.

Sain kutsekooli sisse – mis edasi?

Kui oled kutsekooli sisse saanud, on vaja esitada kirjalik kinnitus õppima asumise kohta. Kui jätad kinnituse esitamata või puudud põhjuseta esimesed kaks nädalat koolitöö alguses, kustutatakse sind õpilaste nimekirjast ning vabanenud õppekohale võetakse pingerea alusel järgmine õpilaskandidaat.

Kuidas toimub õppetöö?

Kutseharidus on muutunud väga paindlikuks – valida saad mitme õppevormi ning eri mahuga ja kestvusega õppekavade vahel. Koolidel on õppetööd võimalik korraldada nii päevasel kui ka õhtusel ajal. Lisaks on võimalik õppida ka mittestatsionaarses õppes, kus õppetöö toimub tsükli- või sessioonõppes. Nendel puhkudel moodustab õpilase iseseisev töö üle poole õpingute mahust.

Kooli ja eriala valides tasub silmas pidada, et mitmetel erialadel on võimalik õppida ka töökohapõhises õppes õpipoisina. Töökohapõhise õppe käigus õpitakse selgeks konkreetne amet, töötades oma ala meistrite juhendamisel ettevõttes ning täiendades omandatud oskusi teoreetiliste teadmistega koolis. Loe töökohapõhisest õppest rohkem SIIN.

Mida pean teadma erakutsekoolidest?

Kui soovid minna erakutsekooli, uuri järele, kas kutseõppeasutusel on olemas kehtiv koolitusluba. Seda saad teha Eesti Hariduse Infosüsteemi kaudu.

Arvesta sellega, et erakoolis õppimine on reeglina tasuline ning õppima asumiseks on vaja sõlmida kooiga vastav leping. Täpsemat teavet selle kohta, mida leping sisaldama peab, saad teada erakooliseadusest. Erakoolis õppijale kehtivad samad õigused ja kohustused, mis riigikoolis õppijale.

Millised õppimisvõimalused on HEV-õpilasel kutseõppes?

Kutseõppes leidub koht igaühele – nii raskemate, kergemate kui ka erilaadi vajadustega inimestele. Hariduslike erivajadustega õppurite hulka kuulud siis, kui Sul on kuulmis-, liikumis- või nägemisvaegus, õpiraskus või psüühiline erivajadus. Lisaks juhul, kui oled lõpetanud põhikooli lihtsustatud või toimetuleku õppekava alusel.

Praegu õpib peaaegu kõigil erialadel kokku ligi 1000 erivajadusega inimest. Õpitakse nii osa- kui täiskoormusega, põhikoolijärgsetel, aga ka kutsekeskhariduse õppekavadel. Oma valikut tehes võta kindlasti ühendust koolidega, kus Sinu jaoks sobilikku eriala õpetatakse ning küsi õppimisvõimaluste kohta täpsemalt järgi.

Loe hariduslikest erivajadustest kutseõppes SIIN.