Töökohapõhine õpe aitab elus edasi

Vajadus kiiresti tööle minna kutsub sageli esile olukorra, kus uuel elualal tuleks samal ajal ka teadmisi ja kogemusi omandada. Töökohapõhine õpe võib nii mõnelegi inimesele elu sellises pöördepunktis olla viimane õlekõrs, sest just nii saab õppida ja töötada koos.

Marion Ilvese viisid õpiteele elu keerdkäigud. «2018. aastal juhtus mu isaga õnnetus, mille tagajärjel vajas ta hooldekodu teenust. Olles ise jäänud sama aasta juunis töötuks, tekkis mõte uurida hooldajaameti kohta, et isa parimal võimalikul moel aidata,» selgitas ta.

Ilves pühendas oma mõttekäiku ka töötukassa konsultandi ja uuris hooldajatöö kohta lähemalt. Peas keerlesid küsimused, kas seda ala oleks üldse mõistlik õppida, mida töö endast kujutab, kas hooldustöötajaid üldse vajatakse ja kas see ka ennast ära tasub.

Kõhklused ja küsimused ei lubanud Ilvesel kohe tundmatus kohas vette hüpata ja nii töötas ta vahepeal lühiajalise lepinguga hoopis teisel elualal. Kui Ilves ennast uuesti töötukassas arvele võttis, kerkis sama teema taas esile.

Nagu valatult silmas Marion Ilves sobivat pakkumist ning saatis oma elu- ja töökirjelduse Jõgeva sotsiaalkeskusse Elukaar, kuhu ta esialgu töötukassa toel praktikale võeti. «Pärast praktika läbimist pakuti mulle alalist tööd, mille ma hea meelega vastu võtsin. Olen siiani otsusega rahul, sest juba esimesel korral sinna majja minnes tundsin rahu ja meeldivat õhkkonda,» lausus ta.

Paraku polnud Ilvesel seadusest tulenevalt võimalik väljaõppeta hooldajatööd teha. Õnneks oli tööandja leidlik ja kutsus töötukassa esindaja asutusse selgitama, millist õpet keegi oma erialal vajaks.

Endalegi üllatuseks sai Ilves teada, et õppimiseks ei pea ta tööd hooldajana pooleli jätma, vaid koostöös Järvamaa kutsehariduskeskusega on olemas töökohapõhine õppevorm. «Selline lahendus sobis mulle suurepäraselt. Seda enam, et teadmisi, mida koolis omandan, saan kohe töös kasutada,» selgitas ta.

Ilves märkis, et talle meeldib hooldajaametis enim hoolealustega suhelda. «Need on ju eakad inimesed, kelle elulugusid on põnev kuulata ja nendest on järeltulevatel põlvedel nii mõndagi õppida,» ütles ta.

Praegu on Marion Ilves ametiga rahul ja tahab õpitud erialal kindlasti edasi töötada. «Võimalusel täiendaksid end veel sel alal või õpiksin juurde näiteks tegevusterapeudi ameti, mida oleks eakate hoolduses väga vaja,» lausus ta.

Endaga samasuguses olukorras olevatele noortele soovitab Ilves samal ajal töötamist ja õppimist tõsiselt kaaluda. «Seda enam, kui tulevase ameti ees on teatavad kõhklused. Õppimine ja õpitu samaaegne praktiseerimine annavad kohe elukutsest tegeliku pildi, mille järgi on juba lihtne taibata, kas see on sinu eriala või mitte,» selgitas ta.

Töökohapõhist õppevormi kiitis ka Marion Ilvese juhendaja ja sotsiaalkeskuse juhataja Heli Raevald. «Olen varemgi töökohapõhise õppega kokku puutunud ja loomulikult on selline õppevorm suurepärane,» lausus ta.

Raevalla hinnangul on Marion Ilves tubli ja innukas õppija. «Ta ei jäta olukordi lahtiseks, vaid püüab alati leida lahendusi. Sageli on nii, et töötajad tunnevad, et oleks vaja midagi muuta, ümber korraldada või olukordi lahendada, kuid ei tee selleks ettepanekuid koos lahendustega. Marion Ilves mõtleb peaga ja südamega,» lausus ta.

Järvamaa kutsehariduskeskuse töökohapõhise õppe koordinaator Signe Valdma on veendunud, et selline õppevorm on parim viis kutseoskusi omandada. «Õppija viibib juba õppimise ajal töökeskkonnas ning koolist saadud teadmisi on lihtsam tööeluga seostada ja praktilisi oskusi saab kohe töös rakendada,» põhjendas ta.

Valdma hinnangul on eriala kergem omandada ja ka õpimotivatsioon on suurem: omandatakse kindlas töös tarvilikke teadmisi ja oskusi.

Igal õppijal on töökohas oma juhendaja, kes abistab teda ja annab talle tagasisidet tulemuste kohta.

Et juhendamise on kutsehariduskeskus tasustanud, on juhendajad ka paremini motiveeritud õppijatega tegelema. «Juhendajaid koolitab keskus enne õppe algust ja ka selle vältel, et nad teaksid, kuidas õppijat juhendada ja tagasisidet anda,» selgitas Valdma.

Kui ettevõte saadab oma inimesed õppima, siis on ta Valdma tähelepanekut mööda ka valmis õppe õnnestumisse oma osa andma. «Näiteks arvestab tööandja siis töögraafikute koostamisel õppija koolipäevadega, võimaldab õppimiseks oma ruume ja inventari, leiab sobivaima juhendaja ja teeb erisusi mitmel muul moel. See kõik teeb õppimise lihtsamaks ja õppijale vastuvõetavamaks,» täpsustas ta.

Valdma ütlust mööda on töökohapõhine õppevorm ka majanduslikult kasulik. Ettevõttele on hea see, et õppekorralduse saab kutsehariduskeskusega kokku leppida ja korraldada õpet nii, et see kõige vähem ettevõtte tavapärast töökorraldust mõjutaks. «Õpe on ettevõttele ja õppijatele tasuta. Lisaks tuleb juhendajate tasu koolilt. Üldjuhul lõpeb õpe kutseeksamiga, mille soorituse eest tuleb muidu maksta, kuid töökohapõhises õppevormis õppides maksab kutseeksami eest kool,» selgitas ta.

Osal erialadel on võimalik õppekava kestel saada lisaks muudele teadmistele ka juhiluba. Näiteks teetöömasinate juhi õppes T- ja C-kategooria juhiloa, laotöötaja õppekaval tõstukijuhi tunnistuse, mille eest peaks muidu eraldi maksma.

Õppimist soodustab Valdma ütlust mööda seegi, et õppijale makstakse sel ajal töötasu, üldjuhul sama suurt palka kui enne õppima asumist. «Kui õpe toimub ettevõttes kohapeal, ei kaasne õppimisega sõidukulusid, või kui tunnid on kooli juures, siis on võimalik saada koolilt sõiduhüvitist,» ütles ta.

Signe Valdma ütles, et töökohapõhine õppevorm sobib ennekõike neile, kes töötavad või soovivad tööle asuda erialal, mis neile meeldib, kuid milles neil pole eriharidust või kutsetunnistust.

Valdma lisas, et ka ettevõte peab soovima töötajat õppima saata. «Meie kogemus on, et ette­võtted on valmis panustama inimeste õppesse, kes ettevõttes juba töötavad, sest siis on suurem võimalus, et ka pärast kooli lõpetamist jääb inimene samasse ettevõttesse tööle,» selgitas ta. «Aga igal aastal on ka selliseid õppijaid, kes on alles äsja tööle asunud ja tahavad kohe õppida.»

Igal juhul julgustas Signe Valdma tööandjaid ja töötajaid koostööd tegema ning võrdselt õppimisse panust tegema.

Allikas Järva Teataja: https://jarvateataja.postimees.ee/7158470/tookohapohine-ope-aitab-elus-edasi