HEV KUTSEÕPPES Hariduslike erivajadustega (HEV) õpilase haridustee ei pea lõppema põhihariduse omandamisega. Kutseõppes on kõigil võimalik omandada võimetekohane väljaõpe ning seeläbi ka eeldused tööalaseks rakendumiseks. Oluline on, et erivajadusega õppija jaoks oleks õpe jõukohane ja toetatud.

Kutseõppesse asudes peab teadma, et iga eriala õppekavas on paika pandud kindlad õpiväljundid – teadmised ja oskused, mida iga õppija peab õppe lõpuks olema omandanud. Õpiväljundite raskusaste sõltub õppekava tasemest.

Tasemel kaks oleva eriala lõpetaja oskab täita tavapäraseid, piiratud vastutusega tööülesandeid; teeb seda juhendamisel ja töötab tulemuslikult töösituatsioonides, mis on üldjuhul stabiilsed. Selle taseme erialad sobivad muuhulgas ka näiteks nendele, kes on lõpetanud põhikooli toimetulekuõppes või kellel puudub põhiharidus. Vähemalt 70% õppest on praktiline. Teise taseme kutseõppe lõpetanud leiavad üldjuhul töö lihttöölisena, nt abiaednikuna, puhastusteenindaja abilisena, raietöölise või puidupingitöölisena.

Ka kolmanda taseme õppekavale õppima asudes ei ole põhihariduse olemasolu vajalik. Õppe järel saadakse kutse ja tööle võib asuda näiteks  puidupingioperaatorina, abipagarina, automaalrina ja hotelliteenindajana. Õpe kestab üldiselt kaks aastat ja vähemalt pool kõikidest õpitavatest teadmistest ja oskustest omandatakse praktilisel teel.

Pärast põhikooli või gümnaasiumi lõpetamist on aga võimalik asuda neljanda taseme kutseõppesse, mille lõpetanutel on ettevalmistus töötada keerukamatel ametikohtadel. Pärast õpet tuleb sooritada kutseeksam. Põhikoolijärgselt õppima asunutel on võimalik omandada kutsekeskharidus, sealjuures on riigieksamite sooritamine vabatahtlik, v.a eesti keele kui teise keele riigieksam eesti keelest erineva õppekeelega õppekava lõpetajale.

Kool võimaldab erivajadusega õpilasele tugiteenused, sh karjääri-teenuse, õpiabi, eri- ja sotsiaalpedagoogilise ja psühholoogilise teenuse. Õpilase toetamiseks on võimalik talle koostada individuaalne õppekava ja tulemuslikuks lõpetamiseks individuaalne üleminekuplaan. Sõltuvalt erivajadusest on võimalik õppida väiksemates rühmades (4–12 õpilast) ja rakendada mõõdukat või põhjalikku pedagoogilist sekkumist. Nendele õpilastele, kelle eesti keele tase pole õppe alustamiseks piisavalt heal tasemel, saab võimaldada täiendavat eesti keele õpet.

NÄITEID HEV-ÕPPIJATEST KUTSEHARIDUSES

Paljudele meist tundub koristamine aeganõudva ja väsitava kohustusena. Ametialase ettevalmistusega puhastusteenindaja käes see töö aga lausa lendab. Eriti püüdlikud ja täpsed on oma töös õpilased, kes on põhikoolis õppinud lihtsustatud õppekava alusel ja toimetulekuõppes.

Tallinna Kopli Ametikool pakub teise taseme õpet puhastusteenindaja abilise erialal. Töös on kaks 8-liikmelist rühma: üks õpperühm töötab Tallinna Kopli Ametikooli ruumides ja teine toimetab Tallinna Tugikeskuses Juks.

Puhastusteenindaja abilise õpe toimub väikerühmas ning õpilasi toetab kooli HEV tugirühm. Õpilasele koostatakse individuaalne õppekava, mille toimimist hinnatakse arenguvestluste kaudu 3 korda õppeaastas. Õpilasi juhendavad ühiselt kaks põhiõpetajat (kuraator ja kutseõpetaja). Koostöös Tallinna Tugikeskusega Juks on võimalik pakkuda ka rehabilitatsiooniteenuseid.

Õppetöö on enamjaolt praktiline. Kahe aasta jooksul saab omandada  teadmisi ja praktilisi oskuseid kaasaegsete puhastus- ja koristusvõtete alal. Samuti põnevaid nippe igapäevaseks koduseks koristuseks. Mitmekülgse õppe juures on kõige suurem rõhk lisaks tööharjumuse omandamisele iseseisva elu oskustel: hoolitsemine enda, oma riiete ja asjade eest, poes käimine ja lihtsamate toitude valmistamine, asjaajamine ning teised igapäevaeluks vajalikud oskused.

Omandatud oskuste kinnistamiseks ning uude keskkonda ülekandmiseks on oluline osa praktikal, mida on ühes õppeaastas kokku 6-7 nädalat. Kõige suurem roll on ettevõttepraktikal, mis loob eeldused edasiseks tööle rakendumiseks.

2016. aastal lõpetanud esimene puhastusteenindaja abiliste lend tõendas edukalt omandatud erialaseid pädevusi kutseeksamil ning Kutsekoda väljastas kõigile taotlejatele kutsetunnistuse. Lõpetajad on leidnud tööd ettevõtetes, nagu City Haldus OÜ ja ISS Eesti AS.

Õpilastele, kelle jaoks avatud tööturul töötamine ei ole jõukohane, on heaks tööalase rakenduse võimaluseks pikaajaline kaitstud töö teenus. Lõpetajad, kelle jaoks töötamine osutub mittejõukohaseks, tulevad tänu kutseõppele paremini toime oma igapäevaelus.

Õpilased ise kutseõppest ja puhastusteenindaja abilise erialast:

  • Õppides hakkab koristamine meeldima, koristan rõõmuga ja saan kõik palju rutem puhtaks!
  • Saan kutsetunnistuse ja võimaluse minna tööle.
  • Meeldib, et saab õppida ka toiduvalmistamist.
  • Tahan olla iseseisvam.

Järgmine vastuvõtt antud erialale TKAK-s toimub 2018/19 õppeaastal.

Lõuna-Eestis Kiidjärve lähistel, kauni Taevaskoja radadel asub Maarja küla, kus tegutseb Räpina Aianduskooli Maarja Küla õpperühm. Esimesed 12 õpilast asusid Maarja Külla kutseõpet omandama 1. jaanuarist 2007.

Maarja Küla õpperühmas õpivad aiandushuvilised, kes on lõpetanud põhikooli toimetuleku õppekava järgi. Õpe kestab kolm aastat ning lõpeb kutse- (abiaednik, tase 2) või osakutse (istutaja, tase 2; aiakultuuride hooldaja, tase 2) eksamiga, õpitu saab positiivse eksamisoorituse korral tõendatud kutsetunnistusega.

Põhirõhk lasub praktilistel töödel aias, samas on programmis ka käsitöö ja puidutöö õppemoodulid. Eripedagoogi juhendamisel omandatakse ja kinnistatakse üldhariduslikke teadmisi. Suvel on ette nähtud kaks nelja-päevast praktilise väljaõppe perioodi. Õppeperioodi jooksul elavad õpilased Taevaskojas asuvas õpilaskodus. Õpilaskodus elamine on tasuline.

Palju tähelepanu pööratakse tulevastele karjäärivõimalustele. Koostöös Maarja Küla rehabilitatsioonimeeskonnaga valmib karjääriplaan, mille alusel astuvad lõpetajad tööellu või kaitstud töö teenusele.

Abiaedniku õppekava lõpetanud töötaja ülesanneteks tööle asudes on tavaliselt külvi- ja istutuspinna ettevalmistamine, külvamine ja istutamine ning hooldamine; saagi/toodangu koristamine, säilitamine ja müügiks ettevalmistamine. Abiaednik on üks meeskonnaliige, kes teeb oma tööd juhendamisel ja tavaliselt ka piiritletud olukorras.