KUTSEHARIDUSE LIIGID JA ÕPPEKAVAD Kutseõppe eesmärk on omandada teadmised, oskused ja hoiakud, vilumused ning sotsiaalne valmidus töötamiseks, ühiskonnaelus osalemiseks ja elukestvaks õppeks.

Kutsehariduses korraldatakse õpet neljal õppetasemel, mis lähtuvad Eesti kvalifikatsiooniraamistikust. Kutseõppe aluseks olevad kutsestandardid paiknevad teisel kuni viiendal kvalifikatsioonitasemel.

Loe lisaks kutseõppe 2.-5. taseme õppekavade haridusnõuete, õppemahu, praktilise töö ja praktika osakaalu, õpingute jätkamise võimaluste ja tööturu väljundite kohta:

Iga kutseõppe liigi õpiväljundid ehk õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud on täpsemalt kirjeldatud kutseharidusstandardis.


ÕPPEKAVAD

Õppekava on kutseõppeasutuses toimuva õppetöö alusdokument. Selles on kirjeldatud õppe eesmärgid, ülesanded ning õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded.

Kutseõppe õppekavadega määratakse kindlaks:

  • kutse-, eri- ja ametialase õppe eesmärgid ja ülesanded;
  • saavutatavad õpiväljundid ning seosed Eesti kvalifikatsiooniraamistikuga;
  • õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded;
  • õppekava moodulid ning nende maht koos õpiväljundite ja hindamiskriteeriumitega;
  • moodulite valiku võimalused ja tingimused ning spetsialiseerumisvõimalused.

Loe lisaks Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt.


KUTSEEKSAM

Alates 1. septembrist 2017 õpinguid alustavatel õpilastel tuleb kutseõppe lõpetamiseks teha kutseeksam kõigil erialadel, kus eksami sooritamine on võimalik. Kui kutse- või erialal kutseeksameid läbi ei viida, lõpetatakse õpingud kooli lõpueksamiga. Hariduslike erivajadustega õpilastele on kutseeksami tegemine vabatahtlik. Kutsekeskharidust omandaval õpilasel on võimalik õpingud lõpetada ka kooli lõpueksamiga, kui kutseeksami tegemine ebaõnnestus.